Viimastel aastatel on NATO peaaegu igal nädalal pealkirjades olnud. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, mis kestab juba viiendat aastat, on alliansi prioriteet, kuna see kinnitab kindlat toetust Kiievile ning Euroopa liitlased suurendavad oma kaitsevõimet. USA president Donald Trump on oma teisel ametiajal NATO-d raputanud ähvardustega vallutada Gröönimaa Taanilt ja annekteerida Kanada, kritiseerides teiste riikide kaitsekulutusi ning hoiatades USA võimaliku lahkumise eest.
Sellest hoolimata peab NATO avaliku arvamuse järgi kriisile vastu. Pew Research Centeri uuringu kohaselt on enamikul 13 küsitletud liikmesriigi kodanikest organisatsioonist hea mulje. Eriti positiivselt suhtutakse NATO-sse Poolas (78%), Rootsis (74%), Saksamaal (73%) ja Ungaris (72%). Kanadas (67%) ja USAs (57%) on samuti enamus soodne. Hispaanias on arvamused jagunenud (48% ebasoodne, 44% soodne), Kreekas ja Türgis on 59% negatiivsed. Positiivsed hinnangud on langenud Prantsusmaal, Itaalias ja USAs, kuid tõusnud Kreekas.
USAs on parteiline lõhe: 75% demokraatidest soodne, 42% vabariiklastest. Nooremad on positiivsemad Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Hollandis ja USAs. Kõik küsitletud NATO riigid suhtuvad Venemaasse ebasoodsalt, eriti Rootsis (94%), Poolas (86%) ja Hollandis (85%). Türgis on arvamused peaaegu jagunenud. Usaldus Vladimir Putini vastu on madal enamikus riikides, madalaim Poolas, Rootsis, Hispaanias ja Hollandis; kõrgem, kuid endiselt vähemus Türgis, Kreekas ja Ungaris.