The Registeri rubriigis Who, Me? jagas lugeja, kes palus end kutsuda Johnnyks, lugu oma töökohal tehtud veast. Ta palgati Visual Basicu arendajaks, kuigi pidas ametit enda jaoks liiga lihtsaks. Uue projekti otsustas ta siiski kirjutada toona alles uues C# keeles. Lahendus täitis kliendi nõuded, kuni keeruline sõnetöötluse rutiin, mis määras ülesannete suunamise, hakkas tõrkuma: umbes pooltel juhtudel töötas see laitmatult, ülejäänud ajal ebaõnnestus täielikult.
Johnny kontrollis koodi korduvalt rida-realt, kuid viga ei tulnud välja. Ta hakkas tegema väikseid juhuslikke muudatusi, lootes vea esile tuua. Üks muudatus lõhkus kõik; pärast selle tagasivõtmist kadus tõrge ootamatult. Versioonide võrdlemine ega sammude jälgimine ei andnud seletust. Aastaid hiljem, juba vanemarendajana, eskaleeris tugitiim talle lahendamata vahelduva vea. Koodi päises leidis ta enda kunagise kommentaari: kallis tulevane Johnny, mul on väga-väga kahju. Alles siis tabas teda äratundmine, et probleem pärineb tema enda vanast tööst, mille põhjust ta siiani ei tea.