Eesti Loodusmuuseum on finišisirgel meie muuseumimaastiku ühe olulisima projektiga, mille mastaapse eeltöö tegi muuseumijuht Heidi Jõks oma meeskonnaga. Loodusmuuseumi juhi vahetust puudutava uudise valguses toon mõned muuseumijuhi tööd selgitavad näited, kirjutab Kertu Saks.
On tekkinud vajadus rääkida sellest, mis on muuseum, kuidas seal pärandit hoitakse, uuritakse ning kuidas väärtustatakse neid esemeid ja lugusid, mis peavad Eestis säilima, sest need ei ole asendatavad. Muuseumitöö on spetsiifiline ja pärandivaldkond tundlik.
Muuseumijuht ei ole lihtsalt tippjuht, tal on Eesti riigile olulise pärandi hoidmise ja väärtustamise vastutus. Suuremas muuseumis on tal pühendunud ekspertide meeskond, kellele ta peab tagama võimalused hoida pärandit nii, et see säiliks vähemalt sadu aastaid. Selle inimese ametinimetus, kes kogude eest vastutab, on varahoidja. Pärand on vara ja meil on väikeseid muuseume, kus muuseumijuht on ise ka varahoidja.
“Mõnes mõttes võib öelda, et museaalide lood on olulisemadki kui esemed ise, sest need võimaldavad kogutut kirjeldada ja teaduslikult uurida.”
Muuseumi kogusse jõudev pärand ei satu sinna lihtsalt asja või objektina, vaid see võetakse sinna põhjusel, et selle lugu teeb pärandist museaali. Ilma loota ese on vähem väärtuslik. Mõnes mõttes võib öelda, et museaalide lood on olulisemadki kui esemed ise, sest need võimaldavad kogutut kirjeldada ja teaduslikult uurida. Need on ajaloo jäädvustus.
See, kuidas museaale säilitada ja selliselt konserveerida, et need säiliks sajandeid ja nende (meie) lugu saaks rääkida veel lugematule hulgale põlvkondadele, on omaette teadus.
Näituste koostamine muuseumis selliselt, et need oleksid külastajaid kõnetavad, harivad, aga ka elamuslikud, nõuab spetsiifilisi oskuseid ja rahastust. Muuseumijuhile peab see töö olema tuttav. Ta peab olema valdkondlikest projektikonkurssidest teadlik, et rahastust taotleda. Vajadusel tuleb selleks kaasata valdkonna partnereid. Iga juhi väärtus on selles, milline on tema partnerite võrgustik koostöö tegemiseks. Muuseumijuhi puhul on see veel eriti oluline, kuna rahastust napib ja mõjusamad tulemused saab saavutada ainult institutsioonide koostöös.
Muuseumide liit kritiseerib loodusmuuseumi direktori konkurssi
Neid võrgustikke “ehitatakse” aastaid ja eriti oluline on pikaaegne kogemus ning kontaktid siis, kui on soov teha rahvusvahelist koostööd. Koostöö ülikoolide, maailma teadus- ja mäluasutustega ning välisturgude kõnetamiseks ka kultuuridiplomaatiliste suhete loomine võtab aega, sest need saavad põhineda üksnes usaldusel, mis omakorda tuleneb varasematest kogemustest vastava asutuse ja selle ekspertidega. Selles on juhi roll täiesti määrav.
Muuseumijuht peab suutma jälgida valdkonna muuseumide trende kogu maailmas. Kogumist puudutavad, eetilised, poliitilised, keskkonnast ja säästlikust eluviisist tingitud ning tehnoloogia arengut puudutavad seisukohad on olnud viimastel kümnenditel nii kiires muutumises, et kui ajast maha jääda, siis on oht, et see, mis lõpuks näitusele või haridusprogrammidesse jõuab, ei kõneta külastajaid või mõjub halvimal juhul neile lausa solvavalt. Konfliktide maailmas tähendab see muuseumijuhile mitmeski situatsioonis noateral kõndimist. Ei ole lihtne.