Hispaania ettepanek, mille kohaselt Brüssel võiks laenata kuni 850 miljardit eurot aastas majanduskasvu rahastamiseks, on taaselustanud pikaajalise arutelu ELi ühisvõla üle. Küsimus jagab liikmesriike jätkuvalt: lõunapoolsed riigid, sealhulgas Prantsusmaa, pooldavad rohkemat ühisvõlga konkurentsivõime tugevdamiseks, samas kui põhjapoolsed säästlikud riigid nõuavad rangemaid reegleid ja eelarvedistsipliini.
Euronewsi saates The Ring vaidlesid selle üle kaks Euroopa Parlamendi saadikut. Saksa konservatiiv Markus Ferber väitis, et suurem laenamine suurendab surve avalikele rahandusele ega lahenda aeglase kasvu põhjuseid — vaja on hoopis kulureforme. Ta märkis, et kuna EL kaalub Covid-aegse ühisvõla (Next Generation fondid) tagasimaksete edasilükkamist, ei usaldaks turud uut laenuvõtmist ning nõuaksid kõrgeid intressimäärasid.
Itaalia saadik Pasquale Tridico Viie Tähe Liikumisest nimetas riigivõlga üheks olulisemaks majanduskasvu tööriistaks ja pooldas selle laiemat kasutamist. Mõlemad saadikud rääkisid ka Hiina tööstuse ületootmisest, mis riiklike subsiidiumide toel ujutab ELi turu üle odavate toodetega. Ferber rõhutas, et EL ei kasuta piisavalt oma peamist eelist — ühtset turgu —, mille sisebarjäärid võrduvad majanduslikult 45% tollimaksudega.