Teaduskirjandusse imbub üha rohkem kahtlase taustaga artikleid, millele viidatakse vähiteaduse tippajakirjades mitu korda rohkem kui päris teadustöödele. Samas ei vaevu keegi neid artikleid tegelikult lugema ega alla laadima, osutab Prantsuse ja Austraalia teadlaste uuring. Kui teadusartiklit sageli tsiteeritakse, viitab see tavaliselt, et uuring on mõjukas ja selle vastu on valdkonnas suur huvi. Uues uuringus tuli aga ilmsiks, et libaartiklite kohta kehtib vastupidine loogika: ehkki neile viidatakse võrdlemisi palju, ei loe neid tegelikult peaaegu keegi. Autorite sõnul annab see märku süsteemsest kitsaskohast kogu meditsiiniteaduses. Järelduste paikapidavust pole veel hinnanud teised teadlased. Praegune kord soosib n-ö lõikamist Teadusmaailmas on viidete arv kõva valuuta, mis kujundab suuresti uurija karjääri ja rahastusvõimalusi. Mida enam teised autorid teadlase uuringule toetuvad, seda enam maksab tema sõna ka akadeemilises kogukonnas. Paraku meelitab selline numbritepõhine hindamine ligi pettureid.
