Iraan tundis eufooriat, kui Trumpi vastastikuse mõistmise memorandumi raames sai luba maailmaturgu naftaga üle ujutada pärast seda, kui Trump tühistas 40 aastat kehtinud sanktsioonid. Ent riik on põrkunud uue ja veelgi suurema probleemiga: Pärsia lahest väljunud tankeritel ei ole ostjaid, kuigi Washingtoni antud 60-päevane tähtaeg lõpeb augusti keskel.
Vortexa andmetel oli 1. juuli seisuga merel üle 58 miljoni barreli Iraani toornaftat ja kondensaati, kuid enam kui 90%-l puudub selge sihtkoht. Laevad on kas ootel või suunduvad Singapuri, mis viitab võimalikele laevadevahelistele ümberlaadimistele Malaka väinas. Kiire müügi ebaõnnestumine jätab Teherani ilma vajalikust tulust ja nõrgestab tema positsiooni läbirääkimistel Washingtoniga.
Peamine põhjus on Hiina sõltumatute rafineerimistehaste nõrk nõudlus — sektori tootmismäär on üheksa aasta madalaimal tasemel. Ka riigiettevõtted hoiduvad tehingutest, kartes pankade rahastamisprobleeme. Hiina naftaimport langes mais 7,8 miljoni barrelini päevas, mis on 30% vähem kui eelmisel aastal. India ostab peamiselt Venemaalt, mistõttu Iraanil pole sisuliselt alternatiivseid ostjaid.