Euroopa Parlamendi liige kirjeldab hiljutist visiiti Egiptusesse, kus EL ja Kairo tugevdasid strateegilist partnerlust 7,4 miljardi euro suuruse paketiga ning möödunud oktoobris toimunud esimese tippkohtumisega. Visiidi ajal kohtus autor Egiptuses elava bahai vähemuskogukonna esindajatega, kes rääkisid aastakümneid kestnud diskrimineerimisest ja tagakiusamisest riigivõimu ning usujuhtide poolt.
Bahai usk on 19. sajandil rajatud iseseisev maailmareligioon, mille keskne õpetus on inimkonna ühtsus. Egiptuses elab hinnanguliselt mitu tuhat bahaid. Nende tagakiusamine tuleneb 1960. aastal president Gamal Abdel Nasseri antud dekreedist, mis lõpetas nende institutsioonide tegevuse ning konfiskeeris varad ja kalmistud. Olukorda on halvendanud sunniitide kõrgeima institutsiooni Al-Azhari fatwad.
Egiptus tunnustab ametlikult vaid kolme aabrahamlikku usku — islamit, kristlust ja judaismi. Bahaidel puudub õiguslik tunnustus: nad ei saa isikutunnistusi ega abielulube, neil on keelatud oma lähedasi matta ning julgeolekuteenistus jälgib neid. Autor rõhutab, et EL peab partnerluses Egiptusega jääma truuks 2024. aasta märtsis kokku lepitud inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetele.