Probleemid matemaatika õppimisega saavad enamasti alguse juba seitsmendas klassis ning sageli pole põhjus mitte õpilases, vaid katkestustega õppetöös, leiab matemaatika eraõpetaja. Kitsas ja lai matemaatika on probleemi ainult süvendanud. Tänavused matemaatika riigieksami tulemused näitasid taas selget lõhet: laia matemaatika valinud õpilased said keskmiselt paremaid tulemusi kui kitsa matemaatika tegijad. Matemaatika eraõpetaja Ragnar Kaasiku hinnangul saavad probleemid aga alguse juba põhikoolis. “Matemaatika on aine, kus üks klots pannakse teise peale. Kui üks klots vahelt ära jääb, siis sinna peale enam laduda ei saa. Nii kaob ka võimalus hiljem gümnaasiumis ennast paremaks arendada,” ütles ta “Vikerhommikus”. Tema sõnul hakkavad tõsisemad probleemid enamasti ilmnema seitsmendas klassis, kui õppekavasse lisanduvad võrrandid ja keerulisemad tekstülesanded. “Need samad teemad saadavad õpilast sisuliselt gümnaasiumi lõpuni. Võrrandid muutuvad keerulisemaks, tekstülesanded muutuvad keerulisemaks, aga põhimõte jääb samaks,” lausus Kaasik.
