Möödunud neljapäeval Tõrvas purunes kaks paisu, millele järgnenud üleujutus puudutas kümmet majapidamist. Eesti Maaülikooli teadlaste kiiranalüüs viitab, et sündmusele eelnenud sadusid tuleb ette keskmiselt 12 aasta tagant ehk pelgalt erakorralise ilma kaela seda ajada ei saa. “Praegu kiputakse igale poole automaatselt kliimamuutuse juttu taha pookima. Siinkohal kliimamuutust mängu tuua ei tohiks. Linnauputuste puhul, kus sademeveesüsteem ei jõua vett vastu võtta, saame kliimamuutustest kindlalt rääkida, aga antud juhul see peamine põhjus ei ole,” sõnas Eesti Maaülikooli hüdroinformaatika tenuuriraja nooremprofessor Ottar Tamm. Analüüsi tarbeks küsis Tamm koos veevarustuse ja kanalisatsiooni lektori Egle Saaremäe ilmateenistuselt kätt täpsed andmed piirkonna sademete hulga kohta. Õnneliku juhusena asub Tõrva hüdromeetriajaam ühest purunenud paisust vaid 300–400 meetri ja teisest paisust umbes kilomeetri kaugusel. Erakordselt lähedane mõõtmiskoht andis uurijatele kindluse, et õnnetuspaigas sadas täpselt samamoodi nagu mõõtmisjaamas.
