Euroopa Liidu veeseadusandlus määrab suplusvee kvaliteedi neljas kategoorias — suurepärane, hea, piisav või halb — lähtudes fekaalsete bakterite ja saasteainete tasemest. Tänu sellele saab ohutult ujuda näiteks Berliini Spree jões, Pariisi Seine’is või Hollandi Maasi jões.
Euroopa Keskkonnaameti värskeima 2026. aasta suplusvee aruande kohaselt oli 2025. aastal vaid 1,5% Euroopa veekogudest halvas seisukorras. Rannikuvetest hinnati suurepäraseks 88%, järvedest ja jõgedest 78%. Kõige kvaliteetsem suplusvesi oli Austrias, Bulgaarias, Küprosel ja Kreekas, kus üle 95% veekogudest sai hinnangu suurepärane.
Suplusvee direktiiv kaitseb kodanikke terviseriskide eest, seirates selliseid fekaalseid baktereid nagu Escherichia coli ja soole enterokokid. Liikmesriigid peavad igal hooajal võtma vähemalt neli proovi supluskoha kohta ning teavitama elanikke veekvaliteedist ja võimalikest ohtudest. Direktiiv on osa laiemast EL-i veeseadusandluse raamistikust, mis hõlmab ka veepoliitika raamdirektiivi, põhjaveedirektiivi ja keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi.