Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid pärast kaks aastat kestnud läbirääkimisi kokkuleppele uuendatud laste seksuaalse väärkohtlemise direktiivis, mis seab kogu Euroopa Liidus uued miinimumstandardid.
Direktiiv tagab, et lapseea vägistamise ohvrid saavad kuriteost teatada kuni 50. eluaastani. Samuti kriminaliseeritakse esimest korda EL-i õiguses uued veebipõhise väärkohtlemise vormid: peibutamine (grooming), väärkohtlemise otseülekanded, tehisintellekti (AI) abil loodud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal ning kurjategijatele mõeldud juhendmaterjalide omamine või levitamine.
Tegemist on esimese EL-i õigusaktiga, mis kasutab sõna “ellujäänu” (survivor) tavapärase “ohvri” asemel, tunnistades kuritegude eluaegset mõju ja asjaolu, et paljud avaldavad juhtunu alles aastakümnete pärast. Praegu on aegumistähtajad liikmesriikides väga erinevad — Belgias, Küprosel, Ungaris ja Hollandis mõne kuriteo puhul aegumist ei kohaldata, Soomes ja Slovakkias algab tähtaeg aga kuriteo toimepanemise hetkest. Ühtlustatud reeglid peaksid tagama õigusemõistmise ligipääsu kõigile ellujäänutele sõltumata elukohariigist.