Euroopa Liidu majandus peaks 2040. aastaks jõudma 46-protsendilise elektrifitseerimise tasemeni transpordis, tööstuses ja hoonetes, et vähendada importitud fossiilkütuste kulusid 260 miljardi euro võrra aastas. Euroopa Komisjon esitas reedel ettepanekud, mis hõlmavad reforme energiavõrgu operaatorite tasudes, energiamaksustamises ja hoonete energiatõhususes. Brüssel kiirendab elektrifitseerimist, et leevendada rasket sõltuvust importitud fossiilkütustest, mida tõi esile nafta ja gaasi tarnete katkemine Hormuzi väina kaudu.
Praegu on elektrifitseerimise tase jäänud viimase kümnendi jooksul paigale 23 protsendi juurde, kuigi see on oluline kliima-, konkurentsivõime- ja energiavarustuskindluse eesmärkide saavutamiseks. Ülejäänud 77 protsenti majandusest põhineb peamiselt fossiilkütustel. Mõnes liikmesriigis maksustatakse elektrit endiselt kõrgemalt kui gaasi, mis nõrgendab majapidamiste ja ettevõtete stiimuleid minna üle soojuspumpadele ja elektrisõidukitele. Komisjon teeb ettepaneku õigusliku põhimõtte kohta, et elektrit ei tohi maksustada kõrgemalt kui gaasi, jättes riikidele vabaduse kujundada oma maksusüsteeme.
Hooned tarbivad umbes poole EL-i gaasist ning neis nähakse suurt elektrifitseerimise potentsiaali. Komisjon kavatseb soodustada soojuspumpade laiemat kasutuselevõttu uutes hoonetes, parandada paigalduskulude läbipaistvust, lihtsustada lubade andmist ja kasutada olemasolevaid rahastamisvahendeid. 46-protsendiline siht on võrdluspunkt fossiilkütuste asendamisel puhta elektriga ning seostub EL-i 2030. aasta järgse kliima- ja energiastrateegiaga, mille üksikasjad avaldatakse hiljem.