Iraani sõja eskaleerumine ja naftahindade tõus
Iraani ja USA vaheline sõda on taas eskaleerunud, Iraan valmistab ette suuremaid rünnakuid ning Trump lubab jätkuvat eskaleerimist. Brent nafta hind on tõusnud üle 98 dollari barreli kohta, Hormuzi väina läbipääsud on langenud ja laevad väldivad Bab el-Mandebi. See paistab silma, sest konflikt on kestnud peaaegu viis kuud ning USA sõjalised eesmärgid on ahenenud peamiselt Hormuzi taasavamisele.
Taustaks on veebruaris alanud vastasseis, kus USA ja Iisrael ründasid Iraani, misjärel Iraan on tabanud USA baase Pärsia lahes ja Jordaanias. Iraan on kasutanud vanemaid relvi õhukaitse kurnamiseks ning väidetavalt suurendanud rakettide ja droonide varusid. USA täppisrelvade varud on kahanemas ning haruldaste muldmetallide tarneprobleemid piiravad tootmist.
Peamised pinged peituvad selles, kas USA suudab sõjaliselt jätkata või peab taanduma, ning kuidas naftahinnad mõjutavad globaalset majandust. Analüütikud märgivad USA võimekuse nõrgenemist, samas kui Iraan demonstreerib täpsust. Ebakindlus püsib läbirääkimiste võimalikkuse ja Euroopa või Aasia energiavarustuse osas.
Houthide blokaad Saudi Araabia vastu Punases meres
Jeemeni houthid teatasid Saudi Araabia merelisest blokaadist, rünnates Saudi seotud tankereid ja ähvardades peatada laevanduse. See tõstab naftahindu ja ähvardab Yanbu sadama kaudu suunatud umbes 4,6 miljoni barreli päevast eksporti, mis on Hormuzi sulgemise järel peamine alternatiiv. Teema on aktuaalne, sest see survestab otseselt USA ja Saudi huve.
Taustaks on houthide varasemad rünnakud Punases meres, mis 2023–2024 vähendasid Bab el-Mandebi läbipääse 60%. Saudi on kasutanud Ida-Lääne torujuhet nafta ümbersuunamiseks. USA merevägi on püüdnud kaitsta laevandust, kuid varasemad pommitamised houthide vastu 2025. aastal ei andnud püsivat tulemust.
Pinged tekivad USA võimekuse piiratusest kahe rinde (Hormuz ja Punane meri) samaaegsel katmisel ning Saudi baaside kasutamise riskist. Vastuolu peitub selles, kas sõjaline vastus või läbirääkimised on realistlikud; ebakindlus puudutab kindlustuskulusid, ümbersuunamisi ümber Aafrika ja globaalset inflatsiooni.
Pakistani oht kaasatõmbamiseks Lähis-Ida sõtta
Pakistan, mis varem vahendas USA-Iraani kokkulepet, seisab silmitsi riskiga, et Saudi Araabia käivitab vastastikuse kaitsepakti. Iraani ja houthide rünnakud Saudi baasidele ja lennujaamadele on suurendanud survet. Teema tõuseb esile, sest Islamabad on paigutanud vägesid ja lennukeid Saudi Araabiasse.
Taustaks on Pakistani roll vahendajana, sealhulgas Islamabadi memorandum, ning kaitsepakt Saudi Araabiaga. Pakistanil on suur šiiitide kogukond ning majanduslik sõltuvus Golfi riikidest ja IMF-ist. Hormuzi sulgemine on juba tõstnud inflatsiooni ja sundinud kokkuhoiumeetmeid.
Peamised vastuolud on neutraalsuse säilitamine Iraani ja Saudi vahel ning sisepoliitiline plahvatusoht. Ebakindlus puudutab Kuweidi sarnaste paktide laiendamist ja majanduslikku hinda, kui Pakistan peab valima poole.