Houthide blokaad ja Iraani sõja mõju naftaturule
Houthid teatasid Saudi Araabia meretranspordi blokaadist, ähvardades sulgeda Bab el-Mandebi väina ja rünnata Yanbu sadama kaudu liikuvat naftat. Naftahinnad tõusid peaaegu 4%, Brent jõudis üle 94 dollari barreli kohta, kuna Hormuzi väina häired jätkuvad ja USA ei suuda tarneid taastada. See paistab silma, sest varud on juba madalad ja topeltkitsaskohad ähvardavad globaalset tarneahelat.
Taustaks on USA ja Iisraeli rünnakud Iraanile alates veebruarist 2026, mis on sundinud Saudi Araabiat suunama ekspordi Punase mere kaudu. Houthid, Iraani liitlased, on varem vähendanud Bab el-Mandebi liiklust 60% võrra. USA merevägi on püüdnud Hormuzis naftat saata, kuid rünnakud jätkuvad ja võimed on piiratud.
Peamised pinged peituvad USA võimetuses sõda jätkata – Washington Post ja Telegraph kinnitavad rakettide puudust – ning võimalikus eskalatsioonis, sealhulgas spekulatsioonides tuumarünnaku üle. Vastuolud tekivad Saudi baaside kasutamise ja majandusliku kahju vahel; ebaselge on, kas Trump peab läbirääkimisi või jätkab rünnakuid.
Kasahstani naftaekspordi peatamine Musta mere riskide tõttu
Kasahstan peatas peamise naftaekspordi CPC terminali kaudu Novorossiyskis pärast droonirünnakuid tankeritele. See puudutab umbes 1,6 miljonit barrelit päevas, mis on suurem osa riigi ekspordist. Tankerifirmad keelduvad riskist, paralleelselt Hormuzi hirmudega.
Taustaks on Ukraina droonirünnakud Venemaa energiainfrastruktuurile, mis on vähendanud Venemaa rafineerimisvõimsust kahe aastakümne madalaimale tasemele. CPC torujuhe ühendab Kasahstani väljad Musta merega ja on oluline globaalne kanal. Kreml süüdistab Ukrainat turgude destabiliseerimises.
Pinged tekivad Venemaa ja Ukraina vahel, kus rünnakud ähvardavad kolmandate riikide huve. Vastuolu on selles, et Kasahstan püüab suhteid hoida, kuid sõltub Venemaa infrastruktuurist; ebaselge on rünnakute jätkumine ja alternatiivsete marsruutide kiirus.
Türgi plaanid Musta mere julgeolekus
Türgi välisminister kinnitas, et riik juhib Ukraina merendusjulgeolekut pärast konflikti, võimaliku eskortiga juba praegu. See avab uue rinde Venemaa vastu Mustal merel.
Taustaks on Montreux’ konventsioon ja NATO soov muuta meri „NATO järveks“. Türgi on juba osa Venemaa lõunapiiri piiramisest. Venemaa Musta mere laevastik on nõrgenenud.
Pinged peituvad riskis eskalatsiooniks sõja ajal ja pikaajalises mereväe ülesehituses. Vastuolu on Türgi tasakaalustavas poliitikas Venemaa energiaga; ebaselge on Moskva reaktsioon ja Ukraina sadamate saatus.