Sudaani sõda ja Araabia Ühendemiraatide relvad
Sudaani kodusõda on jõudmas uude kriitilisse faasi: paramilitaarne Kiirreageerimisjõud (RSF) piirab El Obeidi linna, mida Washingtoni Aafrika-nõunik Massad Boulos hoiatas Julgeolekunõukogus võimaliku uue El Fasheri massimõrvana. USA riigidepartemang tunnistas avalikult, et Araabia Ühendemiraadid (AÜE) relvastab RSF-i, kuid ei ole sellele järgnenud tegelikke tagajärgi (Responsible Statecraft, 2.07.2026). Teema paistab silma just vastuolu tõttu USA retoorika ja tegevusetuse vahel.
Sõda on kestnud üle kolme aasta ja muutunud piirkondlikuks proksisõjaks: AÜE toetab RSF-i, Saudi Araabia toetab valitsusarmeed, samal ajal kui Egiptus ja Türgi varustavad armeed relvade ja väljaõppega. Kui RSF vallutas mullu oktoobris El Fasheri, tapeti kolme päevaga üle 6000 tsiviilisiku ning ÜRO nimetas seda genotsiidi tunnustega sündmuseks.
Peamine pinge peitub selles, et AÜE on lubanud Ameerika Ühendriikidele 1,4 triljoni dollari suuruse investeeringu, mis analüütikute hinnangul selgitab Washingtoni soovimatust survestada Abu Dhabid relvatarneid lõpetama. Kongressi seaduseelnõud sisaldavad presidendi erandi klauslit, mis võimaldab sanktsioonidest mööda hiilida, ning senaator Chris Van Hollenil ebaõnnestus hääletusel katse relvatarned AÜE-le otseselt keelustada. Ka Suurbritannia, kes vastutab ÜRO-s Sudaani teema eest, on tunnistajate sõnul varjanud tõendeid, seades majandussuhted AÜE-ga kõrgemale genotsiidi ärahoidmisest.
Venemaa kütusekriis ja Ukraina droonisõda
Venemaa president Vladimir Putin tunnistas esmakordselt avalikult “teatavat” kütusepuudust pärast kuid kestnud Ukraina droonirünnakuid rafineerimistehastele. Kreml kinnitas, et peab läbirääkimisi bensiini impordiks Kasahstanist ja Indiast, samal ajal kui Krimmis kuulutati välja kütuse erakorraline seisukord, kus bensiin on reserveeritud vaid sõjaväele ja riigiasutustele. See on tähelepanuväärne, sest Venemaa on maailma teine suurim toornafta ja kolmas suurim naftasaaduste eksportija.
Ukraina droonirünnakud on välja lülitanud hinnanguliselt 30% Venemaa rafineerimisvõimsusest, viies töötlemismahu 21 aasta madalaimale tasemele just suve tippnõudluse ajal. Reutersi andmetel on esimesed India tarned – vähemalt 60 000 tonni bensiini – juba teel Vene sadamatesse, ning Venemaa Riigiduuma kiitis kiirkorras heaks maksusoodustused impordi rahastamiseks. Kreml plaanib importida kuni 400 000 tonni bensiini kuus mitmest riigist, sealhulgas Valgevenest, kes on kolmekordistanud raudteetarned.
Olukorra kõige silmatorkavam vastuolu on India roll: riik ostab rekordilises koguses odavat Vene toornaftat (juunis ligi 2,6-2,7 miljonit barrelit päevas) ja müüb osa sellest töödeldud bensiinina tagasi Venemaale, mis samal ajal kannatab läänelike sanktsioonide all. See tekitab küsimuse, kui kaua suudab Venemaa sõjamajandus taluda pikaajalist infrastruktuurisurvet ning kas India kaudne roll õõnestab läänepoolseid sanktsioonimehhanisme.