Iraan ja USA uus kokkupõrge Hormuse väina pärast
Nädalavahetusel taastunud USA ja Iraani relvastatud kokkupõrked Hormuse väina ümber on toonud naftaturud tagasi kriisirežiimi: Brent tõusis üle 77 dollari barreli kohta ja mitmed laevandusettevõtted lülitasid oma laevade jälgimissüsteemid välja, et vältida rünnakuid. Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) esindajad hoiatasid esmaspäeval, et jätkuv USA sekkumine väinas võib tuua kaasa suuremaid intsidente ülemaailmses nafta- ja gaasisektoris (OilPrice, 13. juuli). Sündmus paistab silma, sest see kinnitab, et kevadine sõda Iraani ja Iisraeli-USA vahel pole lõppenud, vaid on muutunud pikaajaliseks vastasseisuks, mis mõjutab otseselt globaalset energiajulgeolekut.
Taust ulatub kevadise sõjani, mille käigus tapeti Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ning Teheran läbis sunnitud juhivahetuse. Möödunud nädalal peetud Khamenei matus, kuhu kogunes hinnanguliselt kuni 20 miljonit inimest, oli hoolikalt lavastatud sõnum nii sise- kui välispublikule: Islamivabariik püsib ja režiimivahetuse katse nurjus (Responsible Statecraft, 7. juuli). Läänest eemale jäänud, kuid Venemaa, Hiina ja India esindajaid kaasanud matusetseremoonia rõhutas Iraani liikumist mittelääneliku maailmakorra suunas.
Praegune ebaselgus puudutab eelkõige seda, kui kaua uus Ülemjuht ajatolla Mojtaba Khamenei suudab läbirääkimisi ja sõjategevust tasakaalus hoida. Analüütikud hindavad teda isa omast riskialtimaks ja julgeolekukesksemaks, mis viitab pigem pikemale pingeperioodile kui kiirele lahenemisele. Samal ajal on turud sunnitud korduvalt ümber hindama, kas väina sulgemised on ajutised või muutuvad püsivaks mustriks, mis destabiliseerib naftatarneid kolmandaks kvartaliks.
USA ja Mehhiko lõhenemine narkokaubanduse küsimuses
USA ja Mehhiko valitsuste vahel on tekkimas tõsine konflikt pärast seda, kui Mehhiko president Claudia Sheinbaum keeldus välja andmast Sinaloa osariigi kuberneri Rubén Rocha Moyat, keda USA süüdistab narkokorruptsioonis (ProPublica, 13. juuli). Teema paistab silma, sest see paljastab pinge USA survestamispoliitika ja Mehhiko sisepoliitiliste piirangute vahel, kuna Rocha on Sheinbaumi enda partei liige ja tema mentori Andrés Manuel López Obradori liitlane.
Taust: Trumpi administratsioon on aastaid ähvardanud Mehhikot ühepoolsete sõjaliste löökidega narkokartellide vastu, mis on sundinud Sheinbaumi julgeolekujõude tihedamalt USA-ga koostööd tegema, hävitama narkolaboreid ja tabama kartellijuhte. Aprillis esitatud süüdistusaktid kümne praeguse ja endise ametniku vastu, sealhulgas Rocha vastu, tuginevad suuresti vangistatud narkoparunite tunnistustele.
Vastuolu tuum on selles, kui palju iseseisvust omab Sheinbaum oma poliitilisest patroonist López Obradorist, kes süüdistas avalikult Washingtoni katses nõrgestada tema Morena parteid. USA ametnikud on seevastu lubanud, et Sinaloa süüdistused on alles algus, samas kui Mehhiko pool vihjab, et liigne surve võib viia koostöö vähendamiseni uimastite ja rände valdkonnas, korrates mustrit, mida nähti 2020. aasta Cienfuegose juhtumi järel.
Trump lammutab USA valimiskomisjoni enne vahevalimisi
President Donald Trump vabastas ametist föderaalse Valimisabikomisjoni (EAC) kaks demokraadist liiget ning lubas vabariiklasest liikmel tagasi astuda, jättes kahepartselise institutsiooni sisuliselt juhita vahetult enne selle aasta vahevalimisi (ProPublica, 9. juuli). Uudis paistab silma, kuna tegu on esimese korraga EAC 2003. aasta loomisest saati, kui kõik neli liikmekohta on korraga täitmata, mis annab Trumpile võimaluse nimetada ametisse endale meelepärasemad asendusliikmed.
Komisjon loodi seadma standardeid osariikide hääletussüsteemidele ja rahastama nende uuendamist; selle otsused on traditsiooniliselt olnud erakondadeülesed. Käik järgneb Trumpi 2025. aasta täidesaatvale korraldusele, millega nõuti riikliku valijaregistreerimise vormi muutmist nii, et see nõuaks kodakondsuse tõendamist, mida praegu enamikus osariikides ei rakendata.
Valimisjärelevalve rühmitused ja demokraadist osariigiametnikud nimetasid sammu hoolimatuks ja vastutustundetuks, samas kui Valge Maja pressiesindaja väitis, et president jätab endale õiguse eemaldada isikuid, kes ei ole täielikult joondunud valimiste turvalisuse tagamise eesmärgiga. Vaidlus peegeldab laiemat mustrit, kus institutsioonid, mis on loodud erakondadeülesteks tasakaalustajateks, muutuvad täidesaatva võimu tugevdamise vahenditeks, ja tagajärjed vahevalimiste usaldusväärsusele selguvad alles lähikuudel.