*** Analüüs: Euroopa – 10. juuli 2026 ***
Hispaania soovib luua Euroopa ühisvõlga
Valdkond: Majandus
Allikas: The European Conservative (9. juuli 2026)
Hispaania rahandusminister Carlos Cuerpo esitas Eurorühma kohtumisel ettepaneku luua Euroopa mehhanism, mis lubaks väljastada kuni 850 miljardit eurot ühisvõlga aastas. Kui kõik liikmesriigid osaleksid, võiks kogumaht viie aastaga kasvada 5 triljoni euroni, mida Madrid peab vajalikuks suure ja turvalise euro-varaklassi loomiseks. Ettepanek tuleb ajal, mil Saksamaa on tagasi lükanud järgmise seitsmeaastase eelarveraamistiku suurendamise ja nõuab ligi 400 miljardi euro suurust kärbet peaaegu 2 triljoni euro suuruses eelarve-ettepanekus.
Ettepaneku taust on seotud kaitsekulutuste kasvusurvega: NATO tippkohtumine Ankaras nõudis liikmetelt kaitsekulude tõstmist 5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2035 ning lubati ligi 70 miljardit eurot sõjalist abi Ukrainale. Hispaania kinnitab, et tegemist ei ole lisavõla, vaid olemasoleva laenuvõtmise ümberkorraldamisega. Poliitiline eesmärk on siiski selge — luua alaline ühisvõla struktuur, mille eest vastutaks lõppkokkuvõttes Euroopa eelarve ehk Euroopa maksumaksjad.
Peamine vastuolu valitseb Saksamaa ja Hispaania vahel, kes esindavad laiemalt põhja- ja lõunapoolsete liikmesriikide erinevaid huvisid. Berliin peab kavandatavat eelarvesuurust vastuvõetamatuks, samal ajal kui Madrid otsib paralleelset rahastuskanalit, mis võimaldaks mööda minna tavapärasest eelarvearutelust. Küsimus, kellel on õigus otsustada Euroopa ühise rahanduskoormuse üle ilma selge demokraatliku volituseta, jääb praegu vastuseta.
Sõnumite skaneerimise erandi pikendamine tekitab demokraatiavaidluse
Valdkond: Poliitika
Allikas: The European Conservative (9. juuli 2026)
- juulil hääletas Euroopa Parlament uuesti niinimetatud Chat Control erandi pikendamise üle, kuigi sama meede oli parlamendi poolt märtsis juba tagasi lükatud. Erakorraline hääletusprotseduur nõudis meetme peatamiseks kõigi liikmete absoluutset enamust ehk 361 häält, kuid pikendamise vastu hääletas vaid 276 saadikut. Nii jääb ajutine erand privaatsuseeskirjadest kehtima kuni 2028. aastani, lubades sõnumirakendustel nagu WhatsApp jätkuvalt skaneerida eraviisilist kirjavahetust väidetava lasteväärkohtlemise sisu tuvastamiseks.
Parlamendi president Roberta Metsola survestas nõukogu meedet uuesti hääletusele panema pärast märtsist tagasilükkamist, valides selleks suvepuhkuse-eelse viimase päeva, mil Strasbourgis viibib vähem saadikuid. Juba 2023. aastal paljastatud juhtum näitas, et Euroopa Komisjon tegi koostööd tehisintellekti ettevõtete ja niinimetatud lastekaitse-ekspertidega, et seadust põhjendada, ning kasutas liikmesriikide survestamiseks isegi sihitud sotsiaalmeedia kampaaniaid.
Kriitikud, sealhulgas Küprose saadik Fidias Panayiotou ja patriootide fraktsiooni saadik António Tanger Correa, nimetasid seda demokraatia õõnestamiseks, küsides, mis mõtet on hääletusel, kui seda korratakse, kuni soovitud tulemus saavutatakse. Samal ajal algatas parlament menetluse, mis võib jätta Saksamaa erakonna AfD Euroopa liidu ESN ilma ametlikust erakonnastaatusest ja rahastusest, viidates väidetavale vastuolule liidu väärtustega. Need kaks juhtumit koos tõstatavad küsimuse, kas Brüsseli institutsioonid kasutavad menetluslikke võtteid poliitilise eriarvamuse piiramiseks siis, kui demokraatlikud hääletused ei anna soovitud tulemust.