Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas teisipäeval Moskvas välissaadikutele, et Euroopa on muutumas suureks ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, andes Ukrainale sõjalist toetust. Lavrovi sõnul ei püüa ka USA enam olla objektiivne vahendaja Ukraina sõja lõpetamisel, vaid liigub pigem Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamise teed.
President Vladimir Putini abi Juri Ušakov väitis, et Venemaa on valmis dialoogiks Euroopa Liiduga, kuid süüdistas Brüsselit sõja pikendamises ja Anchorage’i kokkulepete õõnestamises. Tegemist on viitega eelmise aasta augustis Alaskal toimunud Trumpi ja Putini kohtumisele, mis lõppes ilma relvarahu lubadusteta. Moskva väitel nõustus Washington nn Anchorage’i valemiga rindejoone külmutamise ja Kiievile antava sõjalise abi piiramise osas, kuid USA ametnikud pole seda kunagi kinnitanud.
USA juhitud rahukõnelused on praktiliselt külmunud, kuna president Donald Trumpi tähelepanu on suunatud Lähis-Itta. Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa pidi möödunud nädalal kaitsma oma otsust avada diplomaatiline kanal Kremliga. Üks Moskva peamisi eeltingimusi on Ukraina vägede väljaviimine Donbassi piirkonnast, millest Kiiev on keeldunud.