Mai kujunes finantsturgudel kolmeosaliseks looks, mida domineerisid USA-Iraani rahuläbirääkimiste lootused ja tehisintellekti-kiipide buum. Brenti toornafta langes mais 19,3%, mis oli suurim kuine langus alates 2020. aasta märtsist. Nafta odavnemine leevendas stagflatsiooniohte, toetas riskivarasid ning viis tootlused allapoole. S&P 500 tõusis mais veel 5,3%, jõudes uuele rekordtasemele. Eriti silmapaistev oli pooljuhtide sektori tulemus: Philadelphia pooljuhtide indeks kerkis mais 22,2%, viies aasta kogukasvuks rekordilise 81,5%. Lõuna-Korea KOSPI tõusis mais 28,5%, aasta kogukasv ulatus 102,4%-ni. Mai kulges kolmes faasis: esimene osa algas tugevalt, kui tekkisid lootused USA-Iraani ühelehelisele kokkuleppele ja nafta langes 114 dollarilt 100 dollarini barreli kohta. Teises faasis muutus meeleolu pessimistlikumaks, kuna Trump lükkas Iraani ettepaneku tagasi ning tugev põhiinflatsioon tõstis pikaajaliste võlakirjade tootlused mitmeaastaste kõrgpunktideni. 30-aastase USA riigivõlakirja tootlus sulges 19. mail 5,18%-l, mis oli kõrgeim tase alates 2007. aastast. Kolmandas faasis naasis optimism ning S&P 500 näitas seitset järjestikust tõusupäeva.