Uudne tehnoloogia võimaldab usaldusväärsemate andmete abil pikendada sildade eluiga, vähendada keskkonnajalajälge ja säästa raha

Olemasolevate kriitiliste ja keerukama konstruktsiooniga sildade seisukorra hindamisel ei ole Transpordiametil kasutusel olnud häid tehnilisi vahendeid. Praktikas piirduti seni välimiste kahjustuste hindamisega, mille põhjal otsustati, kas silda saab remontida või tuleb lammutada ja rajada selle asemel uus. Kriitilised kahjustused nagu armatuuri korrosioon, betooni karboniseerumine või järelpingestustrosside katkemine võivad toimuda sügaval konstruktsiooni sees, kuhu inimsilm ei ulatu ning traditsioonilised mittepurustavad meetodid nagu maaradar (GPR) või ultraheli kaotavad oma täpsuse. “Täpsema info puudumine on sundinud sildade haldajaid tegema liiga konservatiivseid otsuseid, mis on viinud enneaegse lammutamiseni enne kasutusea lõppu, koormates nii eelarvet kui ka keskkonda,” tõdes Transpordiameti arendamise osakonna teetaristu keskkonnahoiu koordinaator Tõnis Tagger. Sildade ümberehituseks vajamineva tsemendi, betooni ja terase tootmisega kaasnevad suured CO 2 emissioonid, mida sildade eluea pikendamise ja õigeaegse remondiga võimalik oluliselt vähendada. Transpordiameti tellitud ja Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi meetme “Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine” vahenditest rahastatud projekti raames kasutas GScan OÜ sildade uuringutes looduslikku kosmilist kiirgust. Müüontomograafiaga eksperimenteerimise eesmärk on pakkuda inseneridele ja otsustajatele objektiivset infot konstruktsioonide sisemusest. Projekti elluviimine toimus kolmes järjestikuses etapis, kus iga järgnev samm esitas tehnoloogiale ja projekti tegijatele suurema väljakutse. Muuhulgas uuriti müüontomograafia võimekust veekeskkonnas, et tulevikus hinnata vee all asuvate sammaste seisukorda ning arendati välja automaatne objektituvastus ja metoodika terase koguse määramiseks ristlõikes. Maailmas esmakordselt tehti müüontomograafia välimõõtmised liikluse all olevatel sildadel (Jõgisoo II ja Munalaskme sillad ning Mäo väikeviadukt). “Mul on teadlase ja insenerina väga hea meel, et Transpordiamet oli valmis kaasa aitama Eestis arendatud innovaatilise tehnoloogia arengule. Antud projekti käigus näitasime eeskuju teistele riikidele ning see oli kindlasti üheks suureks hüppelauaks müüontehnoloogiaga rajatiste mõõtmistele teistes riikides,” lausus GScani juhtivinsener Sander Sein. Projekti raames töötati lisaks välja tööde esialgseks planeerimiseks mõeldud olelusringi hindamise (LCA) jätkusuutlikkuse kalkulaator sildadele. Olelusringi hindamine näitab kapitaalremondi ja tugevdamise stsenaariumide eeliseid võrreldes täismahus ümberehitusega. Näiteks on Mäo väikeviadukti kapitaalremont ligi 2,5 korda väiksema keskkonnamõjuga võrreldes ümberehitusega. Sildade pikaajaliste ümberehitustega kaasnevad liikluse ümbersuunamised põhjustavad olulise täiendava CO 2 emissiooni suure liikluse objektidel.   Projekti raames teostas AS Teede Tehnokeskus võrdleva uuringu tavakasutuses olevate kaitsekihi mõõturi ja maaradariga. Uuring näitas, et paksemate konstruktsioonide puhul pakub GScani tehnoloogia oluliselt detailsemat ja informatiivsemat ülevaadet konstruktsiooni sisemusest kui traditsioonilised meetodid.   Müüontomograafia efektid on järgmised:  Varjatud defektidega seotud riskide maandamine: tehnoloogia tuvastab defekte, mis visuaalselt ei avaldu või pole teiste tehnoloogiatega näha (nt trossi puudumine metallist trossikanalis). Optimeeritud investeeringud: kui uuring kinnitab silla kriitilise sõlme terviklikkust, saab lammutamise asemel renoveerida, säästes miljoneid eurosid. Majanduslik efekt on suur arvestades olukorda, kus riigiteede teehoiukavas puudub 87 silla ümberehituseks vajalik rahastus eeldatava maksumusega üle 300 miljoni euro.   Rohepöörde toetamine: Sildade eluea pikendamine on otsene viis vähendada ehitussektori CO 2 jalajälge. Teadustöö kestis 18 kuud ning projekti maksumus oli 1,26 miljonit eurot. Uuringute aruanded leiab siit . Transpordiameti kommunikatsiooniosakond Transpordiamet press@transpordiamet.ee Detektorid Mäo väikeviadukti all. Autor Foto: Sander Sein/Transpordiamet Kolmapäev, juuni 17, 2026 – 11:03 K, 17/06/2026 – 11:03

Loe täispikka artiklit: Transpordiamet

Lisa kommentaar