California ülikooli teadlaste meeskonna sõnul võiks Neptuuni ja Uraani täpsemini kirjeldada kui magmaookeani-hiiglasi, mitte jäähiiglasi. Gizmodo andmetel kinnitas Voyageri möödalend kunagi nende planeetide kuulumist jäähiiglaste hulka, kuid kuna tegemist on Päikesesüsteemi kõige vähem uuritud planeetidega, pole teadlased kindlad, kus need algselt tekkisid ega miks on nende magnetväljad nii kaootilised.
Seni on valdav hüpotees olnud, et mõlemal planeedil on vesiniku- ja heeliumiatmosfäär, mis katab peamiselt veest, ammoniaagist ja metaanist koosnevat tohutut jäävaipa, ning sees on kivimituum. Uus uuring rõhutab, et kolmekihiline mudel pole ainus selgitus. Lisaks koosnevad Kuiperi vöö objektid, mis peaksid säilitama Uraani ja Neptuuni tekkepiirkonna materjali, peamiselt kivimist, mitte jääst.
Teadlaste simulatsioonide järgi sobib planeetide omadustega kõige paremini mudel, kus all on hästi segunenud magmaookean lahustunud vesinikuga ja peal vesinikurikas kate. Kõrgel rõhul võib vesinik magmasse lahustuda, moodustades ühtlase vedeliku. See teooria võib aidata mõista ka Linnutee sub-Neptuuni-tüüpi planeetide ehitust.