Jeruusalemma Heebrea Ülikooli teadlased avastasid meriroosidel seni tundmatu viirusevastase kaitsesüsteemi, mis erineb märkimisväärselt inimestel toimivast. Leid, mis avaldati ajakirjas Nature Ecology & Evolution, seab kahtluse alla pikaajalise arusaama, et loomad pärisid ühise esivanema käest ühtse viirusevastase süsteemi.
Uurimist juhtisid doktorant Ton Sharoni ja professor Yehu Moran koostöös Põhja-Carolina Ülikooli Charlotte’i teadlastega. Meriroosid eraldusid inimeseni viinud evolutsiooniliinist enam kui 600 miljonit aastat tagasi, mistõttu pakuvad nad väärtuslikku pilku loomade immuunsüsteemi varasesse arengusse.
Teadlased avastasid uue valgu, mille nad nimetasid CARDIB-iks (CARD Inhibitor Binding protein). Esmapilgul sarnanes see inimese olulise viirusevastase valguga MAVS, mis viiruse tuvastamisel käivitab immuunvastuse. Üllatuslikult selgus, et CARDIB toimib täpselt vastupidiselt — see hoopis pärsib viirusevastast kaitset. Uurimistöö jätkamiseks kasutasid teadlased CRISPR-geenitehnoloogiat, et selgitada, miks loom oma immuunvastust teadlikult alla surub. Avastus näitab, et evolutsioon on tekitanud loomariigis mitu erinevat edukat strateegiat viirustega võitlemiseks.