Rohkem kui 100 miljonit aastat pärast hiiglaslikku kosmilist plahvatust sajab selle tekitatud praht endiselt Maale. Sellele järeldusele jõudis rahvusvaheline teadlaste meeskond uuringus, mis avaldati sel nädalal ajakirjas Nature Astronomy. Teadlased kasutasid haruldaste isotoopide mõõtmisi aeglaselt kasvavas ferromangaanikoorikus, mis oli kogutud Vaikse ookeani sügavustest. Uuring keskendus plutooniumi isotoopidele, mis pärinevad kilonoovast — kahe neutrontähe kokkupõrkest tekkinud võimsast plahvatusest. Sellised sündmused on universumis raskete elementide, sealhulgas kulla, plaatina ja uraani peamised allikad. Ookeanipõhjas paiknevad ferromangaanikoorikud kasvavad väga aeglaselt, vaid mõni millimeeter miljoni aasta kohta, mis muudab need ideaalseks arhiiviks, kuhu talletub kosmiline tolm pikkade ajavahemike jooksul. Plutooniumi isotoopide jaotus koorikus näitab, et iidsest kilonoovast pärit materjal jõuab Maale järjepidevalt ka kümneid miljoneid aastaid pärast esialgset plahvatust. See avastus aitab paremini mõista, kuidas rasked elemendid universumis levivad ja kuidas need lõpuks Maa peale jõuavad.
