Suurbritannia puhta energia tehnoloogiaettevõtted on asutanud ühisettevõtte, et rajada ja käitada Euroopa suurimat õhust süsiniku otsepüüdmise projekti. Süsiniku püüdmise tehnoloogia arendajad Airhive ja Mission Zero Technologies on ühinenud madala süsinikusisaldusega energiaprojektide arendaja Progressive Energyga, et ehitada otsepüüdmise käitis Teessides, Newcastlest lõunas. Uus ühisettevõte UnionDAC loodab 2030. aastaks hakata õhust eemaldama süsihappegaasi ning 2032. aastaks kavatseb tehas aastas otse püüda 60 000 tonni CO2 (toim: 3.9 km×3.9 km metsa teeb ära sama töö). Kolme ettevõtte juhid ütlesid Bloombergile antud intervjuudes, et Suurbritannial on kõik eeldused saada otsepüüdmise ja muude süsinikku eemaldavate tehnoloogiate liidriks. Airhive’i tegevjuhi Rory Browni sõnul on Suurbritannia heas asendis tänu riigis arengustaadiumis olevale CO2 transpordile ning Ida-Iiri mere ja Põhjamere soodsale geoloogiale süsinikku ladustamiseks.
Jaburus!
DAC põhiprobleem on termodünaamiline — proovitakse eraldada CO₂ õhust, kus selle kontsentratsioon on vaid ~0,04%, mis nõuab tohutut energiasüsti. Mets teeb sama asja tasuta päikeseenergia abil ning pakub kõrvalmõjudena ka elurikkust, vee sidumist ja mulla tervist.
Numbrid, mis Bloombergi loost puuduvad, on kõnekad:
Energiakulu — praegune DAC nõuab ligikaudu 1500–2500 kWh ühe tonni CO₂ kohta, mis tähendab, et 60 000 tonni jaoks kulub ainuüksi ventilaatoritele ja keemiale ~90–150 GWh aastas
Hind tonni kohta — praegune DAC maksab $300–$1000/tonn; 60 000 tonni juures teeb see $18M–$60M ainuüksi tegevuskuludes aastas
2030. aasta käivituskuupäev — tehnoloogia jaoks, mis pole suuremas mastaabis oma toimivust veel tõestanud
Öigluse huvides tuleb märkida, et vastupidine argument pole päris tühi: tööstusmaadele, ookeanipindadele ega tihedate linnade kohale metsa istutada ei saa — ning DAC pooldajad väidavad, et tehnoloogia järgib päikeseenergiaga sarnast kulude languse kõverat. Kas see õigustab praegust investeeringut, on tõesti vaieldav.
Aga jah — ~1500 hektarile Inglismaa maapiirkondades puude istutamine saavutaks sama tulemuse murdosa hinnaga, ja seda juba täna.