SpaceX debüteeris Nasdaqil maailma suurima börsile minekuga (IPO), tõustes esimesel kauplemispäeval 19%, sulgudes 161 dollari lähedal ning hinnates ettevõtte väärtuseks üle 2 triljoni dollari. J.P. Morgan oli tehingu juhtiv korraldaja. Investorite põnevuse taga on nii Starship-raketi kaubandusliku kasutuse väljavaated kui ka SpaceX-i roll tekkivas orbitaalsete andmekeskuste võidujooksus, kus ettevõtte stardidominants, Starlinki taristu ja langevad kosmosele juurdepääsu kulud võivad asetada Elon Muski ettevõtte tehisintellekti (AI) arvutusvõimsuse järgmise põlvkonna keskmesse. Barclaysi analüütik Brendan Lynch kirjeldab seda arengut raportis pealkirjaga “Ashburn, siis Abilene, siis kosmos”. Lynch näeb orbitaalsete andmekeskuste atraktiivsust eelkõige piiramatus päikeseenergias ja lubade puudumise vajaduses — orbitaalsed päikesepaneelid toodavad kuni kaheksa korda rohkem energiat kui maapealsed. Samas on majanduslik takistus märkimisväärne: orbitaalsed andmekeskused maksavad hinnanguliselt 51 miljardit dollarit gigavati kohta viie aasta jooksul, võrreldes maapealsete andmekeskuste 16 miljardi dollariga. Maapealsete andmekeskuste ehitust takistavad üha enam energia-, maa- ja võrgupiirangud — sellel aastal plaanivad suurettevõtted andmekeskustesse investeerida 800 miljardit dollarit.
