sõnul tuli keeleseadus viia vastavusse ühiskonna ja tööturu vajadustega. “Me ei muuda seadusega eesti keele oskuse nõudeid, kuid ütleme jõulisemalt, et juba kehtestatud nõudeid tuleb täita. Peame koos tööandjatega olema nõudlikumad, et meil nii täna kui tulevikus oleks igas valdkonnas võimalik ajada asju eesti keeles. Riigikeele mitteoskamine ei tohi olla inimese jaoks mugav,” ütles Kaldoja ning lisas, et tänases tehnoloogiarohkes maailmas on väga palju nutikaid võimalusi, mis aitavad eesti keelt õppida ja vajadusel tõlkida. Keeleseaduse muudatuste kohaselt laieneb eestikeelse asjaajamise nõue kõigile avalik-õiguslikele juriidiliste isikutele, valla- ja linnavolikogudele ning valla- ja linnavalitsustele. Seadusega karmistatakse sunnimeetmeid ning 1. jaanuarist 2027 hakkab juriidilistele isikutele kehtima sunniraha ülemmäär kuni 9600 eurot ja füüsilistele isikutele kuni 1280 eurot. Suurendatakse ka juriidiliste isikute trahvimäärasid, mis on püsinud muutumatuna kakskümmend aastat. Täiskasvanute keeleõppe strateegiline juhtimine koondatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, et lõpetada valdkondlik killustatus. Muudatus võimaldab suunata avalikke ressursse sihipärasemalt, tagada keeleõppe kvaliteet ja viia täienduskoolitusasutuste tegevus vastavusse ühiskonna tegelike vajadustega. Eesti keele tasemeeksamite tegemisel kehtestatakse riigilõiv neile inimestele, kes tulevad sama taseme eksamit sooritama kolmandat ja enamat korda. Riigilõiv hakkab kehtima 1. jaanuarist 2027 registreeritavatele eksamitele. Muudatuse eesmärk on suurendada inimeste vastutust ja keeleõppe motivatsiooni. Seadusega täpsustatakse inimeste ringi, kellele esimese viie riigis viibimise aasta jooksul ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid. Seni kasutusel olnud välisspetsialisti ja väliseksperdi mõisted asendatakse tippspetsialistiga ning akadeemiliste töötajate kõrval saavad keeleoskusnõude erandit kohaldada ka välismaalt tähtajaliselt saabuvad võõrkeele ja rahvusvaheliste õppekavade alusel õpetavad õpetajad. Korrastatakse ka kinodes näidatavate filmide tõlkimist. Võõrkeelde dubleerimine (ehk pealelugemine) on nüüd lubatud vaid lastefilmide puhul. Originaalis võõrkeelsena toodetud materjali näitamine on endiselt lubatud, kuid lisatud peavad olema eestikeelsed subtiitrid. Võõrkeelsed subtiitrid võivad olla koos eestikeelsetega. Varasem säte, mille kohaselt riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude kaitset, kasutamist ja arendamist, sai tugevama positsiooni. Seaduses tuuakse nüüd esimest korda välja eesti keele piirkondlike erikujude kaks ajaloolist keelekuju: põhjaeesti ja lõunaeesti ajaloolisel keelealal kujunenud keelekuju. Haridus- ja Teadusministeerium on ette valmistamas eesti keele piirkondlike erikujude toetamise süsteemi. Seaduse muutmist valmistati ette alates 2023. aastast. Arutelude käigus leiti, et kõik teemad ei vaja seadusega reguleerimist, vaid tõhusamaks võivad osutuda hoopis mitteregulatiivsed meetmed ja järelevalve tõhustamine. Näiteks on taksojuhtidele kogu aeg kehtinud eesti keele oskuse nõue B1 tasemel, mille tagamiseks tuleb tõhustada järelevalvet ja koostööd tööandjatega. press@hm.ee Eesti keel Kolmapäev, juuni 17, 2026 – 17:59 K, 17/06/2026 – 17:59
