Võib-olla peab inimkond õppima vaatama atmosfääri mitte ainult enda, vaid kogu biosfääri pilgu läbi, kirjutab Rait Kallus. Inimkonna arutelud süsihappegaasi ehk CO₂ ümber keskenduvad peaaegu alati inimesele. Räägime temperatuurist, energiast, majandusest, rannikulinnadest, tehnoloogiast ja sellest, kuidas kliimamuutused mõjutavad meie elukorraldust. Väga harva pöörame tähelepanu sellele, kuidas näeb sama protsess välja taimede ja kogu biosfääri seisukohalt. Taimed on kogu maismaaelu kandvad organismid ja loomad, sealhulgas inimesed, elavad tegelikult taimede loodud maailmas. Taimed toodavad hapnikku, seovad Päikese energiat, loovad pinnast, hoiavad vee ringlust ning mõjutavad isegi pilvede ja sademete kujunemist. Ilma taimedeta ei eksisteeriks Maa praegusel kujul üldse. CO₂-te käsitletakse peaaegu ainult probleemina. Taimede jaoks ei ole CO₂ saaste, vaid elu põhikomponent, aine, millest ehitatakse üles lehed, tüved, juured, metsad ja kogu roheline biomass. Mida rohkem on taimel võimalik süsihappegaasi omastada, seda kiiremini suudab ta üldjuhul kasvada, kasutada vett efektiivsemalt ning taastoota rohelist massi.
