Hiroshima Ülikooli teadlased avastasid, et dolikooli – molekuli, mida rakud vajavad valkude nõuetekohaseks töötlemiseks – tootmisel võib olla evolutsiooniliselt säilinud varutee, mis on levinum, kui seni arvati. Dolikool on pikk lipiidmolekül, mis on rakus oluline glükoproteiinide sünteesil. Uurijad tegid katseid pärmiga ning leidsid tõendeid kolmeastmelise kõrvaltee olemasolu kohta dolikooli biosünteesis. See tee näib olevat evolutsiooniliselt konserveerunud, mis tähendab, et see võib esineda paljudes eukarüootsetes organismides – sealhulgas taimedes, seentes ja loomades. Tulemused viitavad sellele, et eukarüoodid kasutavad dolikooli tootmiseks kattuvaid biokeemilisi radasid, mis tagavad selle elulise molekuli pideva kättesaadavuse ka siis, kui mõni rada on häiritud. Teadlaste sõnul annab see avastus uut teavet rakkude ainevahetuse vastupidavuse kohta ning võib tulevikus aidata mõista teatud pärilikke ainevahetushaigusi, mis on seotud dolikooli biosünteesi häiretega. Uuring avab uusi võimalusi nii põhiteaduse kui ka meditsiiniliste rakenduste jaoks.
