Sageli on inimesed harjunud mõtlema muusikast kui kultuurist, meelelahutusest, töö tulemusest, õhustiku loomise vahendist või hoopis teraapiavahendist. Muusikast saab mõelda aga ka kui tööriistast, mille abil uurida aju. Ajus on tohutu palju erinevatele funktsioonidele spetsialiseerunud piirkondi ning nendevahelisi ühendusi. Iga piirkonna ja ühenduse uurimiseks on vajalik mingi stiimul, mis aktiveeriks just huvialust osa ajust. Sobivate stiimulite leidmine võib olla vahel omaette mahukas töö. Muusika mitmekülgsus köidab aga aina enam teadlaste tähelepanu. Tavapäraselt mõeldakse muusikast kui nähtusest, mis pakub elamusi ja on ise huvitav uurimisobjekt. Viimasel ajal on aga hakatud nägema muusikas veel teistsuguseidki väärtuseid. Üks nendest on muusika ainulaadsus uurimisvahendina.
