Mikroplast saastab planeeti ning tekitab küsimusi selle mõju kohta inimese tervisele ja keskkonnale. Euronews Tech Talks kogus kuulajatelt küsimusi ja esitas need sõltumatule teadlasele Heather Leslie’le Amsterdamist ning Francesco Regolile, Marche Polütehnilise Ülikooli teadusprorektorile.
Mõiste mikroplast võttis 2004. aastal kasutusele Plymouthi ülikooli merebioloogiaprofessor Richard Thompson. Mikroplast on alla 5 millimeetri suurused plastiosakesed, mis jagunevad esmasteks (tööstuses ja hooldustoodetes kasutatavad) ning teisesteks (suuremate plastitoodete lagunemisel tekkivad). Kolmanda rühma moodustavad tekstiilipäritolu mikrokiud, mille peamine allikas on kiirmood ja vähene tekstiilijäätmete ringlussevõtt.
Regoli sõnul võib mikroplast mereorganismides põhjustada füüsilisi kahjustusi, mehaanilist ummistust, immuunreaktsioone ja genotoksilisi mõjusid. Mullas mõjutab plastireostus viljakust, taimede tervist ja saagikust. Pikaajalisi tagajärgi on aga raske hinnata.
Veelgi keerulisem on mõju inimkehale. Leslie kinnitas, et mikroplast on igal pool — siseruumide ja välisõhus, autorehvidest, riietest ja pakenditest. Siiski pole veel piisavalt tõendeid, et siduda konkreetne kokkupuude kindlate terviseprobleemidega.