Uus Cambrige’i ülikooli uuring ajakirjas Nature Ecology and Evolution selgitab pikaaegset paleontoloogilist mõistatust: miks Maa esimeste loomade mitmekesisus püsis sadade miljonite aastate jooksul üllatavalt väike. Uurijate sõnul aeglustasid varaseimad loomad evolutsiooni ise tahtmatult, kuna paljunesid mittesuguliselt — tootsid geneetiliselt identseid järglasi, nagu tänapäeva maasikataimede juhtlõõtsud. See hoidis konkurentsi madalal ja evolutsiooni sisuliselt seisaku peal. Ediacara perioodil (umbes 635–539 miljonit aastat tagasi) ilmunud esimesed loomad, sealhulgas kuni kahe meetri kõrguseks kasvanud Fractofusus, sarnanesid rohkem sõnajalgadega kui tänapäeva loomadega. Neil puudusid suud, elundid ja liikumisvõime — toitaineid imendus otse merest. Teadlased kasutasid Newfoundlandi Mistaken Pointi fossiilikoha uurimiseks laserkaardistamist, ruumianalüüsi ja tehisintellekti (AI). Kui keskkonnatingimused muutusid ja suguline paljunemine sai valdavaks, plahvatas bioloogiline mitmekesisus ning evolutsiooni kiirus kasvas hüppeliselt. Uurijad tõdevad, et Ediacara perioodil oli elu mugav ning vajadus suguliseks paljunemiseks piiratud.
