Euroopas ja Lõuna-Aasias on viimasel ajal uudiseid domineerinud kuumalained, kuid need sündmused on vaid pealispinna väljendus sügavamatest muutustest, mis mõjutavad meie planeeti tervikuna. Teadlaste hinnangul on Maa energiatasakaalutus – ehk vahe selle vahel, kui palju energiat Maale saabub ja kui palju sealt väljub – viimaste aastakümnete jooksul kahekordistunud. See tähendab, et planeet kogub soojust kiiremini kui kunagi varem mõõdetud ajaloos. Energiatasakaalutuse kasv on otseselt seotud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemisega atmosfääris, mis takistab soojuse hajumist kosmosesse. Suurem osa sellest liigsoojusest – hinnanguliselt üle 90% – imendub ookeanidesse, mis põhjustab merevee soojenemist, jääkilpide sulamist ja meretaseme tõusu. Ülejäänud soojus jaotub atmosfääri, maismaa ja jää vahel. Teadlased rõhutavad, et energiatasakaalutuse jälgimine on kliimamuutuste mõistmiseks kriitilise tähtsusega, kuna see näitab, kui palju soojust süsteem tegelikult kogub, sõltumata lühiajalistest ilmastikukõikumistest. Kui tasakaalutus jätkab kasvamist, muutuvad äärmuslikud ilmastikunähtused veelgi sagedasemaks ja intensiivsemaks.
