Usbekistanis on leib elu, austuse ja külalislahkuse sümbol. Iga piirkond on välja kujundanud oma leibade sordi, mis peegeldab kohalikke traditsioone ja meetodeid. Ajaloolises Khivas küpsetatakse leiba tandiri ahjus – paksu ja tiheda konsistentsiga Khorezmi leib on tuntud oma krõbeda kooriku poolest ning seda ei lõigata kunagi noaga, vaid murtakse käsitsi ja jagatakse. Pagarid nagu Ayshajan Rakhmanova järgivad mitmeastmelist protsessi: taigna valmistamine, vormimine, mustrite löömine ja küpsetamine. Khorezmi leivas ei kasutata piima ega õli, mis eristab seda teiste piirkondade leibadest. Kuigi minevikus kasutati tandiri kütmiseks puid, on tänapäeval paljudes pagaritöökodades üle mindud gaasile. Khivas asuvad pagaritöökojad tegutsevad sageli aastakümneid ning meelitavad nii kohalikke kui ka turiste. Leib valmistatakse värskelt iga päev vastavalt tellimusele – ka pulmapidustusteks. Samarkandis, kus küpsetatakse neljandas põlves, omab leib samuti omanäolist maitset ja tehnikat. Usbekistani leibade puhul on ühine nimetaja see, et käsitsi töö ja pagarite oskused on asendamatud, sõltumata tänapäevastest abivahenditest.
