Leedu parlament hääletas neljapäeval poolt kuni 40 sõjaväelase ja tsiviilisiku saatmise rahvusvahelistesse mereturvalisuse operatsioonidesse Hormusi väinas. Seimas toetas otsust 77 poolthäälega, 11 vastu ja 6 erapooletut. Varasem mandaat hõlmas vaid 5 isikut. Kaitseminister Robertas Kaunas ütles, et Leedu kaalub panustamist miinijahtimise, droonisüsteemide haldamise, seiretehnika ja muude erialaste võimekustega. Leedu soovib osaleda nii Prantsuse-Briti koalitsiooni kui ka USA juhitud missioonis. Kaunas rõhutas, et häired laevanduses Hormusi väinas mõjutaksid naftahindu kogu Euroopas. Osa parlamendiliikmeid oli vastu, viidates ebaselgele missiooni definitsioonile ja riskile sattuda laiemasse regionaalsesse konflikti. Toetajad väitsid, et sellised missioonid on NATO tavapraktika. Opositsioonilise konservatiivide juhi Laurynas Kasčiūnase sõnul oleks missiooni tagasilükkamine saatnud USA-le halva signaali just ajal, mil Washington vaatab üle oma vägede rotatsiooni Euroopas. Leedu majutab NATO tugevdatud eelkohaloleku lahingugrupi ning soovib ameeriklaste püsivat sõjalist kohalolekut oma territooriumil.