2025. aastal oli Euroopa Liidus 20–34-aastaste hiljuti kesk- või kõrghariduse omandanud noorte tööhõive määr 83%, võrreldes 82,3%-ga 2024. aastal. Viimase 11 aasta jooksul on see näitaja kasvanud 7,5 protsendipunkti võrra. Kõrgharidusega lõpetajate tööhõive määr oli 87%, mis on ligi 10 protsendipunkti kõrgem kui keskharidusega lõpetajatel (77,2%). EL-i riikidest oli kõrgeim näitaja Maltal (91%), järgnesid Saksamaa (90,6%) ja Holland (90,1%). Madalaimad määrad olid Kreekas (62,4%), Itaalias (71,8%) ja Rumeenias (72,7%). Läti paiknes EL-i keskmisel tasemel 83%-ga. EL-is tervikuna oli meeste tööhõive määr (84,4%) kõrgem kui naistel (81,5%). Meeste seas juhtis Tšehhi (92,4%), naiste seas Malta (90,5%). 18 EL-i riigis oli meeste tööhõive määr kõrgem kui naistel — suurim vahe oli Tšehhis (+12,2 pp), Lätis (+10,3 pp) ja Sloveenias (+6,3 pp). Riikides, kus naiste tööhõive oli kõrgem, olid suurimad erinevused Kreekas, Eestis (+5,0 pp) ja Soomes.
