29. aprillil 2024 esitasid 36 laste õiguste ja heaolu eest seisvat organisatsiooni Lastekaitse Liidu eestvedamisel Riigikogule ühise pöördumise ettepanekuga nimetada 1. juuni lastepäevaks ja muuta see riiklikuks pühaks. Möödas on enam kui kaks aastat ja selle aja jooksul on eelnõu läbinud vaid esimese lugemise. Samal ajal on algatatud üle 300 uue eelnõu ning mitmed neist on juba ammu lõpuni menetletud. Ometi kuuleme pidevalt, kuidas lapsed ja pered on meie ühiskonna kõige suurem väärtus. Aga väärtused ei väljendu ainult sõnades, vaid tegudes, otsustes ja prioriteetides. Kui lapsi puudutav algatus kogub kaks aastat riiulil tolmu, siis kui oluline see teema meie rahvaasemikele tegelikult on? 1. juuni nimetati rahvusvaheliseks lastekaitsepäevaks 1949. aastal eesmärgiga kaitsta lapsi tööjõuna ärakasutamise eest. See oli teise ajastu vajadus ja tänaseks on algne idee minetanud oma olulisuse. Aeg on kinkida kõikidele lastele oma päev – riiklikult tähistatav pidupäev. Me tähistame emadepäeva, isadepäeva ja vanavanemate päeva. Ent kus on päev, mis kuulub lastele?
