Rabobanki vanemstrateeg Teeuwe Mevissen tõdeb, et finantsturud liiguvad üha keerulisemas makrokeskkonnas, mida iseloomustavad geopoliitilised šokid, taastuv inflatsioonisurve ja keskpankade lahknevad reaktsioonid. Eriti ilmne on lõhe vastupidavate aktsiaturgude ja ettevaatlikuma võlakirjaturu signaali vahel.
Iraani ja USA esindajad lõpetasid Šveitsis esimese kõrgetasemeliste läbirääkimiste vooru, leppides kokku 60 päeva jooksul saavutatava rahuleppe teekaardis. Plaanis on luua mehhanism Liibanoni konflikti leevendamiseks ja tagada ohutu laevaliiklus Hormuzi väinas. Kuigi USA presidendi Donald Trumpi ähvardav sotsiaalmeediapostitus tekitas alguses pingeid, kirjeldasid mõlemad pooled kõnelusi konstruktiivsetena.
Föderaalreserv (Fed) jättis viimasel kohtumisel intressimäära vahemikku 3,50–3,75%, loobudes leevenduskursi retoorikast ja viidates tugevale majandusaktiivsusele ning kõrgele inflatsioonile. Põhiinflatsioon peaks jääma eesmärgist kõrgemale kuni 2026. aastani. Rabobank ootab kaht intressilangetust järgmise aasta aprillis ja juunis.
Vastupidiselt tõstis Euroopa Keskpank (ECB) juunis intressi 25 baaspunkti, viidates energiašoki inflatsioonimõjule. ECB tõstis 2026. aasta inflatsiooniprognoosi 3,0%-ni, kuid alandas majanduskasvu ootusi, mis viitab stagflatsiooniohule.