Euroopa Keskpanga (ECB) president Christine Lagarde kaitses otsust tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra, öeldes, et see on põhjendatud kolme erineva stsenaariumi korral. Tegemist on panga esimese intressitõusuga alates 2023. aastast ning see on otseselt seotud Lähis-Ida sõjaga, mis on tekitanud inflatsioonisurveid. Hormuse väina vahelduv sulgemine on tõstnud nafta- ja gaasihindu, avaldades suurt mõju Euroopa importijatele. Euroala inflatsioon tõusis mais 3,2 protsendini — kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta septembrist —, mida ajendas energiahindade 10,9-protsendiline kasv. ELi majandus kahanes 2026. aasta esimeses kvartalis 0,2 protsenti, mis on tekitanud stagflatsiooni ohu. ECB koostas kolm lühiajalist stsenaariumit: leebe, ebasoodne ja raske. Leebe stsenaariumi korral normaliseeruvad naftahinnad kiiremini, inflatsioon langeb alla 2 protsendi ning SKP kasv taastub. Ebasoodsa stsenaariumi korral jätkub energiahindade tõus koos tugevate kaudsete mõjudega. Kriitikud hoiatavad, et kõrged intressimäärad võivad kahjustada tootlikkust ning inflatsioon ei pruugi sihtmärgini naasta enne 2027. aastat.
