Me elame ajastul, kus eri meediakanaleid ja ilmaportaale jälgides võib samaaegselt lugeda täiesti vasturääkivaid ennustusi. Üks portaal lubab sajandi rängimat kuumalainet, samal minutil ennustab teine aga jahedat madalrõhkkonda. Kui aga globaalne ilm ei käitu täpselt nii, nagu Excelisse raiutud trendijoon ette näeb, asendub häälekas moraalitsemine kiiresti taktikalise vaikusega. Kliimahüsteeria taustal tasub küsida: miks on matemaatiline mudel muutunud pühamaks kui reaalne, mustvalgel kirjas olev globaalne ajalugu ja päris teadus? Matemaatiline miraaž ja lühike mälu Tänapäeva pikaajalised prognoosid toetuvad arvutiprogrammidele ja niinimetatud trendiarvudele. Atmosfäär on aga kaootiline mittelineaarne süsteem. Kuude ja aastakümnete taha vaatavad “trenditabelid” on kõigest statistilised spekulatsioonid, mis eeldavad, et tulevik käitub lineaarselt. See on umbes sama usaldusväärne kui proovida aktsiaturgu ennustada puhtalt eelmise nädala graafiku põhjal: matemaatiliselt näeb joon ilus välja, aga reaalsusega pole sel vähimatki seost.
