Matthew Piepenburg väidab, et kuld ja hõbe on alates 2026. aasta jaanuari tippudest langenud üle 20%, kuid see ei tähenda, et väärismetallide tõusutrend on läbi — vastupidi, see on alles algamas. Artikkel eristab lühiajalist kauplemist ja pikaajalist investeerimist: kauplejad jälgivad lühiajalisi signaale, pikaajalised investorid aga ajaloolisi võlakoormuse tsükleid ja valuutade väärtuse langustrendi. Alates 2000. aastast on kuld S&P 500 indeksit edestanud ning on tõusnud 1580%, samal ajal kui peamised pabervaluutad on kaotanud 94% oma ostujõust. Fundamentaalne muster on selge: võlakoormas riigid infleerivad end võlgadest välja, mis kahjustab valuutasid ja toetab kulda pikemas perspektiivis. Artikkel toob välja, et geopoliitiliste kriiside ajal — näiteks OPECi embargo 1973, Iraani revolutsioon 1979, Lahesõda 1991, 11. september 2001 ja Ukraina-Venemaa konflikt 2022 — järgib turg kindlat mustrit: kriis tõstab naftahinda, mis tõstab inflatsioonikartust, mis piirab keskpanga võimalusi intresse langetada, misjärel turg hakkab ise intressimäärasid kujundama. USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus on tõusnud 75 baaspunkti, ilma et Föderaalreserv (Fed) oleks intresse tõstnud.
