EL-i uus rände- ja varjupaigapakett jõustus reedel, tuues kaasa ühtsed reeglid rändevoogude haldamiseks kõigis liikmesriikides. Paketi üks põhielemente on nn kohustuslik solidaarsus, mis kohustab riike aitama rändesurve all olevaid piiririike kolmel viisil: võtta vastu varjupaigataotlejaid, maksta rahalist toetust või rahastada piirivalvekulusid. Minimaalne aastane ümberpaigutamiskiintiis on 30 000 inimest, kuid tegelikkuses paigutatakse 2026. aastal ümber vähem kui 9000 varjupaigataotlejat. Rahalised panused jäävad vaid 76 miljoni euro tasemele. Liikmesriigid on kasutanud mitmesuguseid taktikaid oma kohustuste vähendamiseks, hoolimata sellest, et eelmisel aastal esitati EL-is ligi 669 000 varjupaigataotlust ning umbes 800 000 inimest on juba varjupaigamenetluses. Sotsiaaldemokraatide Euroopa Parlamendi liige Juan Fernando López Aguilar, kes osales solidaarsusmehhanismi läbirääkimistel, nimetas prognoositavaid panuseid naeruväärseks. Pakett sisaldab ka uut piirimenetlust, mis lühendab teatud taotlejate varjupaigamenetluse tähtaega 12 nädalale, millele lisandub 12 nädalat tagasisaatmiseks.
