Kaja Kallase vastu suunatud kasvav kriitika on toonud päevavalgele Euroopa Liidu välispoliitika struktuurilised puudused. Prantsuse valitsusega seotud mitteametlik dokument pakkus välja kolm võimalust Kallase kõrge esindaja rolli ümber kujundamiseks: üks tugevdaks tema pädevusi, kaks teist aga nõrgendaksid tema positsiooni, andes volitused kas Euroopa Komisjonile või liikmesriikidele. Kallas kinnitas, et ELi aluslepingud määravad tema mandaadi sisu ja see raamistik jääb muutumatuks. Kriitikud heidavad talle ette Hiina-kommentaare, Venemaa külmutatud varade kasutamise nõudmist Ukraina toetuseks, pingelisi suhteid USA administratsiooniga ning ambitsioonikate plaanide esitamist ilma liikmesriikidega eelnevalt konsulteerimata. Mitmed diplomaadid tunnistasid anonüümselt, et kriitika on viimastel nädalatel tugevnenud. Üks kõrge diplomaat märkis, et Kallas ei ole eriti hea liitlaste leidmisel nõukogus. Slovakkia peaminister Robert Fico on korduvalt nõudnud tema tagasiastumist. Prantsuse valitsus on hiljem dokumendi tähtsust vähendanud, nimetades seda kinnitamata uurimusliku märkusena. Diplomaatide sõnul ulatuvad tegelikud probleemid kaugemale Kallasest — need tulenevad keerulisest institutsionaalsest ülesehitusest ja ühehäälsuse nõudest ELi välispoliitika otsuste tegemisel.
