Anu Rannaveski rääkis hiljuti midagi väga ausat ja seetõttu väga jubedat. Depressioon on noorte seas uus pandeemia, ütles Kaitseressursside Ameti peadirektor. Ainult veerand kutusalustest suudab täita kaitseväe füüsilisi norme. Vaimse tervise häired on saanud peamiseks põhjuseks, miks noori ei võeta ega lasta teenistusse. Üle poole kõlbmatutest on psühhiaatria valdkonnast. Graafikud on erksates värvides, numbrid aga hirmuäratavad. Ja siin ma naeran endale kurvalt habemesse. Sest kui noor ei sobi ajateenistusse, siis ta ilmselt ei sobi ka autojuhiks. Liiklus on stressirohke, teised juhid on idioodid, vihma sajab ja pidurid võivad ükskord ikkagi üles öelda. Kõik võib juhtuda. Ei sobi nad ka ühegi meeskonna juhiks, sest seal tuleb vastu võtta otsuseid, kanda vastutust ja taluda alluvate iga päevaga kasvavat viha. Ei sobi ehitajaks, metsameheks, elektrikuks, õpetajaks ega õeks või poolvennaks kiirabis. Need tööd nõuavad kas füüsilist pingutust või vaimset vastupidavust. Või mõlemat.
