Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased näitasid, et suured keelemudelid suudavad arstide elektroonilistest märkmetest täpselt tuvastada, miks patsiendid ravimite võtmise lõpetavad. Leid annab võimaluse seni raskesti analüüsitavat kliinilist infot terviseuuringutes kasutada. TÜ arvutiteaduse instituudi terviseinformaatika uurimisrühm ühendas oma uues uuringus kaks andmestikku: kümme protsenti Eesti rahvastiku retseptiandmeid (2012–2019) ja arstide märkmed. Täpsemalt keskendusid nad diabeediravimitele ja kolesterooli alandavatele statiinidele. “Retseptiandmetest näeme, et ravim on jäänud välja ostmata, kuid põhjus on sageli kirjas hoopis arsti märkmetes. Seni oli seda infot võimalik kasutada vaid väga piiratud mahus, sest haiguslugude käsitsi läbitöötamine on äärmiselt ajamahukas,” ütles Tartu Ülikooli terviseinformaatika nooremteadur Hendrik Šuvalov. Esmalt tuvastas töörühm patsiendid, kes olid vähemalt ühe aasta jooksul jätnud ravimi välja ostmata. Seejärel kasutasid nad suuri keelemudeleid, et leida arstide märkmetest ravi lõpetamisega seotud fraasid ja põhjused. Võimaluse korral otsiti üles ka info, kas ravi lõpetamise algatas patsient või arst.
