Tuumakokkuvarisemise supernoovad — nähtused, mida iidses Hiinas märgiti kui ‘külalistähti’, mida keskaegses Euroopas peeti halva endena ja mida põlisrahvaste kultuurid on säilitanud oma lugudes ja kunstis — on tänapäeva teadlastele ühed olulisemad kosmilised sündmused. Need toimuvad, kui massiivne täht on oma kütuse ammendanud ja selle tuum variseb kokku, vallandades tohutu plahvatuse. Supernoovad on universumi suurimate saladuste võtmeks mitmel põhjusel. Esiteks toodavad nad suure osa raskematest elementidest, millest on ehitatud planeedid ja elusolendid. Teiseks kiirgavad nad neutriinoid — osakesi, mis kannavad endas teavet plahvatuse sisemiste protsesside kohta, mida valgus ei suuda edastada. Kolmandaks tekitavad nad gravitatsioonilaineid, mida saab tuvastada kaasaegsete detektoritega. Teadlased loodavad, et järgmise lähedal asuva supernoova vaatlemine korraga mitme erineva signaali kaudu — valgus, neutriinod ja gravitatsioonilained — võimaldab lahendada küsimusi tumeaine, neutrontähtede ja universumi laienemine kohta.
