Euroopa Liidu juhid osutasid eelmisel nädalal Hiina jüaani alahindamisele kui ühele peamisele põhjusele, miks ELi kaubandusdefitsiit Hiinaga on jõudnud rekordtasemele — ligi 1 miljard eurot päevas. 2025. aastal ulatus puudujääk 359,9 miljardi euroni ning esimest korda oli kaubandusdefitsiit Pekingiga kõigil liikmesriikidel, sealhulgas Saksamaal.
Prantsuse valitsuse nõuandekogu Haut Commissariat à la Stratégie au Plani aruande kohaselt on jüaan alahinnatud umbes 20–25%. Saksa kantsler Friedrich Merzi sõnul annab kunstlikult madal valuuta konkurentsieelise. Euroopa tööstuse hinnangul on Hiina tooted ELi turul 30–40% odavamad kui Euroopa omad.
Brüsseli mõttekoja Bruegel ekspert Alicia Ferro Herrera selgitas, et Hiina hoiab jüaani kursi madalal, jättes osa ekspordituludest Hongkongi, ilma neid jüaaniks konverteerimata. Ta lisas, et ka inflatsioonierinevus mängib olulist rolli — see selgitab umbes kolmveerandi Euroopa väliskonkurentsivõime kaotusest pärast Ukraina sõja algust. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas olukorda jätkusuutmatuks ning Merz soovitas Brüsselil alustada Pekingiga dialoogi.