Hongkongi valitsus tegi esmaspäeval ettepaneku seadusandluseks, mis võimaldaks linna juhil määratleda teatud kuriteod riikliku julgeoleku rikkumistena. Kriitikud leiavad, et see sammub veelgi kaugemale kodanikuvabaduste piiramises, mis algas pärast 2019. aasta massilisi demokraatiameeleavaldusi. Tollal kehtestas Peking riikliku julgeoleku seaduse, mille alusel arreteeriti arvukalt aktiviste. 2024. aastal lisandus teine julgeolekuseadus, mis käsitleb muu hulgas spionaaži ja riigisaladuste avalikustamist.
Uue ettepaneku kohaselt saaks peaametnik John Lee tuvastada, kas konkreetne kriminaalasi puudutab riiklikku julgeolekut, ning kohtud oleksid selle otsusega seotud. Ametnikud kinnitavad, et uusi karistusi ega jõustamisvolitusi ei looda.
Hongkongi ülikooli õigusprofessor Simon Young hoiatas, et peaametnik võib tugineda salajasele teabele, jättes süüdistatavale võimaluse otsust vaidlustada. See kujutab endast tema sõnul ohtu õigusriigi põhimõttele ja õiglasele kohtumenetlusele. Ajalooliselt lubas Peking säilitada Hongkongis läänelikud kodanikuvabadused, kui endine Briti koloonia 1997. aastal Hiinale tagastati.