Euroopa seisab silmitsi paradoksiga: majandus vajab töötajaid, kuid valitsused karmistab rändereegleid. See vastuolu süveneb, kuna ELi rände- ja varjupaigapakett jõustus täielikult 12. juunil — see on kõige ulatuslikum Euroopa rändeõiguse reform aastakümnete jooksul, mis toob kaasa rangemad kontrollid, kiiremad väljasaatmised ja karmimad piirikontrollid. 1. juunil leppisid ELi seadusandjad kokku ka nn tagasisaatmiskeskuste loomises väljaspool ELi piire.
Samal ajal on ELi tööturul ajalooliselt madalad töötuse määrad ja rekordkõrged tööhõive näitajad, kuid struktuurne tööjõupuudus vaevab tervishoidu, ehitust, põllumajandust, transporti ja tehnoloogiasektorit. Põhjus on selge: Euroopa rahvastik vananeb kiiresti — 2022. aastal oli 22% ELi elanikkonnast 65-aastased või vanemad.
Alates 2019. aastast on kolmandate riikide kodanikud täitnud üle poole ELi netotöökohtade kasvust. Itaalias toetavad sisserändajad hinnanguliselt 600 000 pensioni, makstes aastas umbes 8 miljardit eurot sotsiaalkindlustussüsteemi. Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank (ECB) ja mitmed uurimisasutused on üksmeelel, et sisseränne on üks väheseid elujõulisi võimalusi majanduskasvu säilitamiseks. Praktikas on paljud riigid, sealhulgas Itaalia ja Saksamaa, võtnud kasutusele kaherealisuse: karmistanud varjupaigareegleid, kuid laiendanud sihipäraseid tööjõu rändeskeeme.