Maailma Majandusfoorumi energia- ja materjalikeskuse juht Roberto Bocca kirjutab Euronewsile, et Hormuzi väina energiavoogude häired tekitasid lööklaineid kaugelt väljaspool nafta- ja gaasiturge. Mõju levis kiiresti laevandusse, tööstuse tarneahelatesse ja kodumajapidamiste arvetesse ning suurendas inflatsiooni- ja eelarvesurvet. Kriis kinnitas tõsiasja, et paljude riikide jaoks on energiapööre sama palju seotud julgeoleku ja majandusliku vastupanuvõimega kui kestlikkusega.
Viimase kümnendi keskne küsimus oli, kas puhtad tehnoloogiad suudavad fossiilkütustega konkureerida. 2025. aastal andsid taastuvenergia ja tuumaenergia 42% maailma elektritarbimisest, taastuvenergia tootmine kasvas 9% ning ülemaailmsed investeeringud puhtasse energiasse ulatusid rekordilise 2,3 triljoni dollarini.
Uus küsimus on, kas riigid suudavad ehitada mitmekesised ja turvalised energiasüsteemid, mis jäävad surve all taskukohaseks ja kestlikuks. Foorumi uuringu järgi satuvad investeeringud, taristu ja poliitika stabiilsus pinge alla. Edukamad riigid vähendavad sõltuvust välistest šokkidest, investeerides kodumaisesse võimekusse. Hiina näiteks kiirendab elektrifitseerimist ja võrgu laiendamist – tuul ja päike annavad nüüd 22% riigi elektrist.