ELi uus rändeleping on jõustunud ning kohustab kõiki 27 liikmesriiki järgima ühtseid reegleid piirihalduse, varjupaigamenetluste, vastuvõtutingimuste ja ümberpaigutamise solidaarsusmehhanismi osas. Senine Dublini süsteem, mille kohaselt vastutas migrant eest esimene sisenemisriik, kaotab kehtivuse. Uue põhimõtte kohaselt jagavad kõik ELi riigid vastutust liitu sisenevate migrantide eest. Riigid peavad kas vastu võtma teatud arvu migrante — arvestades rahvaarvu, SKPd ja üldist olukorda — või maksma rahalist kompensatsiooni. Riigid on jagatud kolme kategooriasse: pakti kasusaajad (Küpros, Kreeka, Hispaania), kelle migrandid jaotatakse osaliselt teistele riikidele; surve all olevad riigid, sealhulgas Poola, Horvaatia, Austria, Eesti ja Tšehhi; ning erandlikus olukorras olevad riigid. Probleem sai hoogu 2015. aastal ning alates sellest on EL otsinud ühtseid lahendusi. 2018. aastal lükkasid Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Austria kohustusliku ümberpaigutamise tagasi, kuid töö ühise poliitika nimel jätkus.
